Kuna apartheidi vastu suunatud protestid ja võitlused olid suurenenud, mõistis valitsus, et nad ei saa enam mustanahalisi repressioonide kaudu oma võimu all hoida. Valge režiim muutis oma poliitikat. Diskrimineerivad seadused tunnistati kehtetuks. Erakondade keeld ja meedia piirangud kaotati. Pärast 28 -aastast vangistust kõndis Nelson Mandela vaba mehena vanglast välja. Lõpuks, 26. aprilli 1994. aasta südaööl, uus
Lõuna -Aafrika Vabariigi riiklik lipp oli lahti, tähistades maailmas äsja sündinud demokraatiat. Apartheidi valitsus lõppes, sillutades teed mitme rassi valitsuse moodustamiseks.
Kuidas see sündis? Kuulakem selle uue Lõuna-Aafrika esimest presidenti Mandelat selle tavalise ülemineku kohta:
“Ajaloolistel vaenlastel õnnestus pidada läbirääkimisi rahumeelse ülemineku üleminekust apartheidilt demokraatiale täpselt seetõttu, et me olime valmis aktsepteerima teises headuse loomulikku võimekust. Minu soov on, et lõuna -aafriklased ei loobuks kunagi usust, et nad hellitavad, et usk inimestesse on meie demokraatia nurgakivi.”
Pärast uue demokraatliku Lõuna -Aafrika ilmumist pöördusid mustanahalised juhid mustanahaliste poole, et nad annaksid valgetele andeks nende võimul viibimise ajal toime pannud julmused. Nad ütlesid, et ehitame uue Lõuna -Aafrika, mis põhineb kõigi rasside, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhjal, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse õigluse ja inimõiguste osas. Partei, kes valitses rõhumise ja jõhkrate tapmiste kaudu ning vabadust juhtinud partei. Võitlus istus koos ühise põhiseaduse koostamiseks.
Pärast kaheaastast arutelu ja arutelu tulid nad välja ühe parima põhiseadusega, mis maailmal kunagi olnud. See põhiseadus andis oma kodanikele kõige ulatuslikumad õigused mis tahes riigis. Koos otsustasid nad, et probleemidele lahenduse otsimisel ei tohiks kedagi välistada, kedagi ei tohiks käsitleda deemonina. Nad leppisid kokku, et kõik peaksid saama lahenduse osaks, olenemata sellest, mida nad oleksid minevikus teinud või esindatud. Lõuna -Aafrika põhiseaduse preambulis (vt lk 28) võtab selle vaimu kokku.
Lõuna -Aafrika põhiseadus inspireerib demokraate kogu maailmas. Riigi, mida kogu maailm taunib kuni 1994. aastani kõige ebademokraatlikumaks, peetakse nüüd demokraatia eeskujuks. Selle muutuse võimaldas Lõuna -Aafrika elanike otsustamisel teha koostööd, muuta kibedaid kogemusi vikerkaarerahvuse siduvaks liimiks. Lõuna -Aafrika põhiseaduses rääkides ütles Mandela:
“Lõuna-Aafrika põhiseadus räägib nii minevikust kui ka tulevikust. Ühest küljest on see pidulik pakt, milles me lõuna-aafriklastena kuulutame üksteisele, et me ei luba kunagi oma rassistlikku, jõhkrat ja repressiivset minevikku kordada. Kuid see on midagi enamat kui see on ka meie, mis on meie riikide jaoks, mis on ka kõik, mis on meie riikide jaoks, mis on meie riikide jaoks ja mis on kõik, mis on ja mis on ja mis on ja mis on. Language: Estonian