Izimpikiswano zenkolo nokwesaba ukuphrinta eNdiya

Phrinta wadala amathuba okusakazwa okubanzi kwemibono, futhi wethule izwe elisha lempikiswano nengxoxo. Ngisho nalabo abangavumelani nabaphathi abamisiwe manje bangaphrinta futhi bajikeleze imibono yabo. Ngomyalezo ophrintiwe, bangancenga abantu ukuthi bacabange ngendlela ehlukile, futhi babashukumise. Lokhu kwakunokubaluleka kwemikhakha ehlukene yempilo.

Akuwona wonke umuntu owamukela incwadi ephrintiwe, futhi labo ababekwesaba nabo. Abaningi bebenovalo ngemiphumela yokufinyelela okulula kwegama eliphrintiwe kanye nokujikeleza okubanzi kwezincwadi, kungaba nazo ezingqondweni zabantu. Kwesaba ukuthi uma bekungekho kulawulwa ngalokho okuphrintiwe futhi kufundwe ngaleso sikhathi imicabango evukelayo futhi engathandeki ingasakazeka. Uma lokho kwenzekile igunya lezincwadi ezibalulekile “izincwadi zazizobhujiswa.

Ake sicabangele okushiwo lokhu emkhakheni owodwa wokuphila e-Europe yanamuhla yesimanje – okungukuthi, inkolo.

 Ngo-1517, uMguquko Wezenkolo uMartin Luther wabhala amashumi ayisishiyagalolunye nanhlanu yizinkoziso ezigxeka imikhuba eminingi kanye namasiko eSonto lamaRoma Katolika. Ikhophi ephrintiwe yalokhu yathunyelwa emnyango wesonto eWittenberg. Kwaphonsela inselelo leli bandla ukuxoxa ngemibono yakhe. Imibhalo kaLuther yasungulwa ngokushesha ngamanani amakhulu futhi ifundwe kabanzi. Lokhu kuholela ekwahlukanisweni esontweni nasekuqalekeni kweNguquko YamaProthestani. Ukuhunyushwa kukaLuther kweTestamente eNtsha kwalungisa amakhophi angama-5,000 emasontweni ambalwa futhi kwavela uhlelo lwesibili kungakapheli izinyanga ezintathu. Ngibonge kakhulu ukuphrinta, uLuther wathi, ‘Ukuphrinta kungumnikelo wokugcina uNkulunkulu omkhulu kunabo bonke.’ Empeleni, izazi eziningana, zicabanga ukuthi ukuphrinta kuletha umoya omusha oqondayo futhi wasiza ukusakaza imibono emisha eholele ekuguqukeni.

  Language: Zulu