Meie põhiseadus annab igale kodanikule õiguse valida tema esindaja ja valida esindajaks. Põhiseaduse valmistajad olid aga mures, et avatud valimisvõistlusel ei pruugi teatud nõrgematel sektsioonidel olla hea võimalus valida Lok Sabha ja osariikide seadusandlikesse assambleed. Neil ei pruugi olla vajalikke ressursse, haridust ja kontakte teiste vastu valimiste vaidlustamiseks ja võitmiseks. Need, kes on mõjukad ja leidlikud, võivad takistada neil valimisi võita. Kui see juhtub, võetakse meie parlament ja assambleed ilma meie elanikkonna olulise osa häält. See muudaks meie demokraatia vähem esindavaks ja vähem demokraatlikuks.
Niisiis mõtlesid meie põhiseaduse tegijad nõrgemate osade jaoks reserveeritud valimisringkondade spetsiaalsele süsteemile. Mõned valimisringkonnad on reserveeritud inimestele, kes kuuluvad plaanipärastesse kastidesse [SC] ja plaanilistesse hõimudesse [ST]. SC reserveeritud valimisringkonnas ainult keegi, kes kuulub ajakavasse. Kastid võivad valimistel seista. Sarnaselt saavad vaid need, mis kuuluvad kavandatud hõimudesse, vaidlustada valimisringkonnast, mis on reserveeritud ST -le. Praegu on Lok Sabhas ette nähtud 84 kohta kavandatud kastidele ja 47 kavandatud hõimudele (nagu 26. jaanuaril 2019). See arv on võrdeline nende osakaaluga kogu elanikkonnas. Seega ei võta SC ja ST reserveeritud kohad ära ühegi teise sotsiaalse rühma õigustatud osa.
Seda broneerimissüsteemi laiendati hiljem teistesse nõrgematesse sektsioonidesse linnaosa ja kohalikul tasandil. Paljudes osariikides on kohalikud asukohad maapiirkondades (Panchayat) ja linnavalitsused (omavalitsused ja korporatsioonid) nüüd ka muudele mahajäänud klassidele (OBC). Kuid reserveeritud kohtade osakaal varieerub olekust. Sarnaselt on üks kolmandik istritest reserveeritud naiste kandidaatide maapiirkondade ja linnade kohalikes kehades.
Language: Estonian